Kujuta ette, kui sulle libistataks iga päev postkasti üle 100 kirja? Jah, peame silmas seda postkasti, kuhu postiljon paneb linna- või maakonnalehti, reklaami, erinevaid teateid ja lisaks ka mõned arved. Viimast muidugi juhul, kui kuulud veel nende sekka, kes arveid paberkandjal saab. Taoline kirjade kogus tundub vaevav ka juhul, kui need 100 kirja pole kõik arved – kuigi vahel võib tunduda nende hulk just selline.
Kujuta nüüd ette, kuidas selle sama postkasti peale ilmub selle “Ei soovi rämpsposti!” kleepsu kõrvale veel üks märge – “1034 lugemata kirja”. Ja seda, et selles maagilist laadi, ruumireegleid rikkuvas metallist kastis ongi sul just sellisel hulgal lugemata kirju sees. Tõeliselt ebameeldiv ettekujutlus!
Kuigi võib tunduda, et antud “päris” postkast ja virtuaalne meilboks pole sisuliselt kuidagimoodi võrreldavad, siis päris nii see siiski pole. Loomulikult oleks enam kui sada igapäevast paberkirja meie jõudlust arvestades ületamatu lugemisülesanne ning lisaks ka väga loodusvaenulik vaatepilt. Selle kõrval tunduvadki virtuaalseted kirjad justkui süümepiinavaba alternatiivina, mida võib igas vormis ja hulgas lõpmatult saata. Paraku päris puhta südametunnistusega siit ei pääse.
Ka meilidel on ökoloogiline jalajälg
Ökoloogilise jalajälje all peetakse silmas inimeste keskkonnakasutuse suurust võrreldes Maa ökosüsteemide suutlikkusega neid resursse taastoota. Teadlased on välja arvutanud, et iga e-kirja saatmine toodab 4 grammi süsinikku. Seega pole ühegi meili saatmine pelgalt nupu vajutamine. Siinkohal pole arvestatud selliseid e-kirju, mille hulka on ka manus lisatud. Näiteks on soovitatav töömeilides – või siinkohal misiganes muus e-kirjas – vältida võimalusel manuse lisamist ning selle asemel näiteks panna e-kirja link, mis juhatab veebis hoitavate failideni. Nimelt toodab manusega e-kirja saatmine lausa 50 grammi CO2-te.
Keskmine inimene lisab igal aastal saadetud ja vastuvõetud e-kirjadega oma süsiniku jalajäljele 136 kilogrammi CO2-te. See võrdub umbes 320 autoga sõidetud kilomeetriga.
Miljardid e-kirjad päevas
Kuigi ühe paberkandjal oleva kirja läkitamine kulutab kokku rohkem energiat (lausa 20 korda rohkem, kui meili edastamine), siis e-kirju saadetakse maailmas igapäevaselt palju suuremas koguses. Iga aastaga on saadetavate meilide arv silmnähtavalt kasvanud, jõudes 2022. aastal 333,2 miljardi saadetud kirjani päevas. Antud numbriga statistika tipnema ei jää, kuna kõne all oleva uuringu andmete põhjal on ennustatakse, et aastaks 2025 tõuseb saadetavate meilide arv rohkem kui 376 miljardini päevas. Ülemaailmne e-posti kasutamine tekitab sama palju CO2-te kui seitse miljonit lisanduvat autot teedel.
Antud hiigelnumbrid panevad paratamatult muretsema, eriti arvestades seda, et igal sellisel meilil on ökoloogiline jalajälg. Mida saame me teha, et seda omalt poolt vähendada?
Ilmselt omavad kõik selle artikli lugejad vähemalt ühte meiliaadressi. Kuigi me ei saa panna oma postkastile külge rämpsposti keelavat kleepsu, saame oma meilboksi pidevalt puhtana hoida ning kustutada ära kõik ebavajalikud kirjad – nii spämmkaustast, peamisest kaustast kui ka meie enda saadetud meilide hulgast. Olgem ausad, ega see kleeps ka meie tavalise postkasti peal ei hoia ära seda, et postiljon meile mõne poeketi viimaste allahindluste lehekese sinna ei pistaks. Veel vähem omame kontrolli selle üle, mis meie meilboksi satub. Kui kustutame kõik virtuaalse ebavajaliku ära ja viime tarbetuks tehtud pabermaterjali näiteks taastootlusesse, saame oluliselt puhastada keskkonda, milles viibime.
Kuidas aga saame meilidest tulenevat ökoloogilist jalajälge vähendada ka oma töises keskkonnas?
Meiliturundus rohelisemaks
Kuna meiliturundus on jätkuvalt üks parimaid viise selleks, et oma brändihääl kuuldavaks teha, klientidega suhelda ning äritegevus tulemuslikuks muuta, ei saa turundusvaldkonnast e-kirjadest üle ega ümber. Samas peaksime ka enda äritegevust läbiviies silmas pidama seda, et tegutseksime võimalikult keskkonnateadlikult ja -säästlikult.
Seega vaatame üle, mida saame meiliturundajatena teha, et võimalikult jätkusuutlikena püsida.
1. Regulaarne meililisti puhastamine
Meililist – meiliturunduse püha graal, tänu mille olemasolule saame oma toredate toodete ja teenuste kohta sõna levitada. Loomulikult tundub võimalikult suur meililist kõikide meiliturundajate jaoks kui miski, mille poole pürgida. Kuid mõtle veidi järele – kas tohutu meililist koosneb alati ainult nendest inimestest, kes on sinu brändile pühendunud ning sinu e-kirju ka ootavad? Vastus on arvatavasti eitav. Seega, kas kõik need meilid, mis on meie poolt saadetud, ikka on alati vajalikud?
Selleks, et vältida spämmpostija staatust ja asjatut tootmist meiliturunduses, kontrolli aeg-ajalt oma meililisti ning eemalda sealt need inimesed, kes pole juba mõnda aega sinu meile avanud. Et nende huvipuuduses täiesti kindel olla, võid neile saata veel personaliseeritud teavituse meililistist kustutamise kohta, kuid peale seda ära raiska enda ja teiste aega ning resursse ning eemalda meililistist need isikud, kes sinu kirjadest vajalikul määral ei huvitu.
Ning kindlasti, igal juhul, hoidu meililistide ostmisest! See kulutab veel rohkem nii sinu rahakoti sisu kui ka keskkonda.
2. Ajasta oma meilid hoolikalt
Loomulikult jõuab hästi ajastatud e-kiri tõenäolisemalt oma eesmärki täitma, kui liiga hilja või ebakohasel ajal saadetud meil. See võib tunduda pelgalt ärilist poolt puudutav tegur, kuid mängib siiski suurt rolli ka jätkusuutlikkuses.
Jõulukaupade reklaammeil 22. detsembril? Sinu kliendid on selleks ajaks arvatavasti juba juhtme seinast välja tõmmanud ning veedavad pühadeaega oma pere või lähedaste seltsis. Sooduspakkumised kliendile tema sünnipäeva päeval? Ilmselt ei ole sel tähtsal päeval kliendil enam aega oma e-kirju vaadata. Suvekaupasid tutvustav e-kiri augusti keskpaigas? Suure tõenäosusega on sinu klient sel ajal juba suvepuhkuselt oma tööpostile naasnud. Kõik need valel ajal saadetud e-kirjad jõuavad üsna suure tõenäosusega prügikasti, seega on nende saatmisele kulutatud resurss läinud raisku.
Võta oma kirja edastamisel arvesse hooaega ning lähenevaid (või möödunud) tähtpäevi, kuu algust ja lõppu ning nädalapäeva ja kellaaega. Samuti võta arvesse kliendi isiklikku käitumist – meilide personaliseerimine aitab ka õige ajastuse väljaselgitamisel tublisti kaasa.
3. Jälgi, et sinu meiliturundus oleks kooskõlas GDPR-iga
Meiliturundus on suurepärane viis, kuidas jõuda just nende õigete inimesteni, kes sinu toodetest ja teenustest siiralt huvitatud on. Nendeni jõudmiseks peame nad kõigepealt oma meililisti saama ning mis peamine – neilt selleks luba küsima.
GDPR (General Data Protection Regulation) on isikuandmete kaitse üldmäärus, mis kehtib üle terve Euroopa alates 2018. aasta maikuust ning selle eesmärk on kehtestada ühine ja tugev ning lihtsasi mõistetav kaitse inimeste isikuandmetele. Otseloomulikult puudutab see määrus meiliturundusega tegelejaid. Paraku ei järgi siiski kõik firmad antud õigusakti reegleid, mis omakorda võib viia tõsiste tagajärgedeni.
Lisaks inimestele isikuandmete kaitse pakkumisele, on GDPR tõestanud, et meilide vähendamine teeb ka meie süsiniku jalajälge pisemaks. GDPR-i seadusega on ettevõtted sunnitud küsima nõusolekut enne digitaalsete reklaamide jt kirjade väljasaatmist. Alates selle seadusandluse jõustumisest on inimeste postkastidesse sattuvate turundusmeilide arv vähenenud lausa 1,2 miljardi võrra päevas. See tähendab, et GDPR on tegelikult vähendanud süsinikdioksiidi heitkoguseid 360 tonni võrra päevas, mis on samaväärne, kui säästa 260 hektarit metsa ehk 650 000 puud. Kuidas saada osa sellisest päästmismissioonist? Saada e-kirju vähem, tähtsama sisuga ning inimestele, kes on selleks loa andnud.
4. Kvaliteet üle kvantiteedi
Viimaks toome välja kõige olulisema punkti, mis muudab sinu tegevuse meiliturunduses ühtaegu edukamaks sinu ärile kui ka sõbralikumaks keskkonnale. Ära saada liiga suures koguses e-kirju! See käib nii uudiskirjade, toote- ja üritusreklaamide, automaatsete teavituste, tööalaste ja isiklike meilide kui ka mis tahes muude e-kirjade puhul.
Kui kavandad edukat turunduskampaaniat, pea silmas seda, et sa oma kliente liigsete e-kirjadega ei koormaks. Selline klientide väsitamine töötab sinu soovidele vastupidiselt ning eduka äritegevuse tagamise asemel kaotad hoopis uudiskirja tellijaid ja huvilisi. Statistika järgi saadetakse iga päev umbkaudu 122,23 miljardit rämpspostikirja. Kui võrrelda päevas saadetud meilide koguarvu spämmihulgaga, on viimase osakaal tohutu. Filtreerides kogu rämpspost ära, oleks vaid 22,43 miljardil meilil õigustatud ning adressaadi poolt oodatud sisu, mis on märkimisväärselt väiksem arv eelnevalt väljatoodust. Kujuta ette, kui palju vähem ressursse kuluks siis, kui kõik oleksid oma tegevuses veidi vastutustundlikumad.
Lisaks, pea kvaliteeti silmas ka meilivahetusel kolleegide ja partneritega. On leitud, et keskmiselt saadab kontoritöötaja päevas üle 40 meili. Samas on kontoritöötajale ööpäevas saabunud e-kirjade koguarv lausa 100 ja 120 vahel. Oled kuulnud koosolekute puhul öeldavat ütlust “see võinuks olla e-kiri” (“it could’ve been an email”)? Meie ütleme hoopis, et mitmeidki asju võiks e-kirja asemel hoopis näost näkku öelda.
Kokkuvõtteks
E-kirjade saatmine oma praegustele ja tulevastele klientidele on tänapäeval endiselt üheks kindlaks turundusplaani osaks. Selleks, et oma ettevõtet reklaamides jääda võimalikult keskkonnateadlikuks, pea silmas antud artiklis toodud nõuandeid, mis aitavad tõendatult sinu ökoloogilise jalajälje suurust vähendada. Võta oma äritegevuses ning miks ka mitte kontorielus ette rohelisemaid samme, valides loodussäästlikumaid alternatiive igapäevasteks toiminguteks. Jaga seda infot ja enda rohenippe ka oma lugejaskonnaga, kuna inimesed toetavad hea meelega ettevõtteid, kelle keskkonnasõbralikkuses nad võivad kindlad olla. Vali hoolikalt seda, milliste e-kirjade koostamisele ja saatmisele kulutad oma mõttetööd, aega ning ka loodusresursse. Vastutustundlikku meiliturundamist!
Share this information and your own green tips with your readers, as people are happy to support companies whose environmental friendliness they can be sure of. Choose carefully which emails you spend your ideas and talents, time, and natural resources on, as all of these mentioned are precious.