Spämmilõksude anatoomia – mis need on ja kuidas neid vältida?

Andmete kohaselt moodustab rämpspost ligikaudu 45 protsenti kõigist maailmas saadetavatest meilidest ehk 14,5 miljonit rämpskirja päevas. Seetõttu on internetiteenuse pakkujad suurendanud oma rämpspostivastaseid meetmeid.

Isegi kui sa ei ole rämpspostitaja, ei tähenda see seda, et sind ei peaks huvitama sinu turundusmeilide käik. Ebaadekvaatselt levitatud e-kirjade saatjatel võib olla madal edastatavus. Sellel aga on tõenäoliselt negatiivne majanduslik mõju veebiturunduse edule. 

Internetiteenuse pakkujad ja spämmivastased organisatsioonid kasutavad rämpsposti saatjate leidmiseks spämmilõkse. Nende omamine meililistis on kindel viis meilide kohaletoimetamise vähendamiseks. Ja see pole kõik – hullema stsenaariumi korral võidakse selle tulemusena sinu IP-aadress või domeeninimi ära keelata.

Mis on spämmilõks?

Spämmilõksud ehk rämpspostilõksud (spam traps) on seaduslikud e-posti aadressid, mis on mõeldud ainult rämpsposti kogumiseks. Spämmilõksu on mõnikord keeruline märgata, kuna need jäljendavad tõelisi, tavapäraselt kasutatavaid e-posti aadresse. Peame neile tänulikud olema, et nad hoiavad rämpsposti meie postkastist eemal.

Spämmilõksud on loodud rämpsposti saatjate ja muude hoolimatute meili saatjate püüdmiseks. See ei ole alati lihtne ja sirgjooneline protsess, mis võib paljude jaoks ebameeldivuseks osutuda.

Lisaks sellele, et spämmilõksud tabavad rämpsposti saatjaid, võivad nad ekslikult ka heade kavatsustega meilijaid tabada. Ettevõtte jaoks võib see olla kahjulik, kuna see kaotab niiviisi autentsed kliente.

Ettevõtted, kes järgivad IP ja domeeni maine protseduure, võivad üles seada spämmilõksud. Eduka ettevõtte juhtimisel veendu, et ettevõtte andmed ei lekiks. Hea meiliturundusstrateegia peaks kätkema ka teadlikkust spämmilõksudest. Nende vale kasutamine võib kahjustada ettevõtte mainet. 

Spämmilõksud võivad tungida hea ka mainega saatja meililisti. Selle probleemi kõige levinumaks põhjuseks on saatjapoolne andmehügieeni rikkumine. Saatja meilide edastatavus võib oluliselt väheneda. Domeenidele seatakse peale piirangud ehk meilid ei jõua enam kõik kohale, mistõttu kahjustub su võimalus operatiivselt ja otse olemasolevate ja potentsiaalsete klientidega ühendust saada.

Erinevaid spämmilõksude tüüpe

Spämmilõkse on kahte tüüpi: puhtad spämmilõksud (pristine spam traps) ja taaskasutatavad spämmilõksud (recycled spam traps). Spämmilõksu sattumine on üks halvimaid asju, mis sinu saatja mainega juhtuda võib. 

See võib osutuda kahjulikuks mistahes ettevõttele, kes soovib oma kaubamärgi häält kuuldavaks teha ja kasumit teenida. Samuti kasutab ka rohkem mittetulundusühinguid tänapäeval meiliturundust raha kogumise, vabatahtlike leidmise ja toetajatega suhtluse eesmärgil.

Kõik meiliturundust kasutavad organisatsioonid peaksid järgima parimaid tavasid ja juriidilisi nõudeid ja tagama, et nad ei riku protsessi käigus ühtegi seadust ega määrust.

Vaatame lähemalt, mida erinevad spämmilõksud endast kujutavad.

1. Puhtad spämmilõksud

Puhtad spämmilõksud on mõeldud rämpspostitajate ja meiliturunduse tavasid eiravate inimeste tabamiseks. Puhas spämmilõks saab keelata sinu IP-aadressi või saata su meilid rämpsposti, kuna neid meiliaadresse ei kasutata tegelikud kasutajad kunagi.

Need e-posti aadressid on Internetis avalikult saadaval. Otseselt kodulehelt kontaktide alt neid ei leia, kuna need on peidetud veebisaidi kodeeringusse.See tähendab, et lihtsalt kodulehelt aadresse oma listi lisades nendega kokku ei puutu. Rämpspostisaatjad kasutavad veebilehe lugemiseks tehnilisi vahendeid, mis oskavad lehe meta-andmetest üles leida ka need meiliaadressid, mida tegelikult lehel ei kuvata. Sedasi tõmbavad nad veebisaitidelt meile (scraping) oma kontaktiloendite laiendamiseks. Ja sedasi jäävad kraabitud kontaktide hulka ka rämpspostilõksud.

Puhtad spämmilõksud võivad asuda ka ostetud meililistides. Puhtad spämmilõksud jaotuvad omakorda järgmiselt:

• Võltsisik autentsena kõlava nimega

Ettevõtted võivad rämpspostitajate meelitamiseks luua võltsitud e-posti kontosid, kasutades autentsena näivaid identiteete. Ettevõtte veebisaidi kood sisaldab nende inimeste täpseid ja seaduslikke e-posti aadresse. Selle tulemusena saavad saidilt aadressite kraapijad ka neid meiliaadresse, mis on seadistatud rämpsposti püüdmiseks.

• Võltsisik autentse e-posti aadressiga

Saatjad võidakse märgistada nendepoolse külma meilimise alusel. See meetod on ulatuslik ja mitte täiesti usaldusväärne. 

Ettevõtted võivad rämpspostilõksudena kasutada tegelikult mitteolemasolevate töötajate võltsprofiile. Sellist lõksu kasutades saab tuvastada rämpsposti, kuna saatja edastab e-kirju “isikule”, kellega tal ei saa olla eelevat kokkupuudet.

2. Taaskasutatavad spämmilõksud

Taaskasutatav spämmilõks on varem reaalselt kasutuses olnud e-posti aadress. Blokeerimisloendi või internetiteenuse pakkujad kasutavad neid passiivseid e-posti aadresse peibutusvahendina. Lisaks tavalistele mitteaktiivsetele meiliaadressidele kasutatakse rämpsposti saatjate tuvastamiseks näiteks ettevõtete endiste töötajate e-posti aadresse, mis enam muuks otstarbeks kasutuses ei ole.

Kui sa jätad oma meililisti puhastamata või otsustad osta vana meililisti kolmandalt osapoolelt, võid sattuda sellise spämmilõksu ohvriks.

3. Teised spämmilõksu sattumise ohud

• Kirjavead e-posti aadressis

Võimalik, et uudiskirja tellija meiliaadress on valesti kirjutatud. Näiteks võib paberloendi digitaalseks teisendamisel tekkida kirjavigu.

E-kirjad, mis on saadetud valesti kirjutatud e-posti aadressidele, ei pruugi alati saada veateatega vastust. Teisalt on internetiteenuse pakkujatel kogu domeenile seadistatud rämpspostilõksud, et tabada ära kõik ebakohased e-kirjad.

• Meililisti ostmine

Mainisime seda põgusalt ka varem, kuid see punkt vajab kindlasti eraldi esiletõstmist. Meililisti ostmine on üks hullemaid vigu, mida saad meiliturunduses teha. Ostetud meililistis olevad aadressid ei pruugi olla nõusoleku andnud inimeste omad, vaid lihtsalt internetist kodulehtedelt kokku kogutud, tehniliste vahenditega kraabitud (vt eespoolt) või genereeritud (eesnime, perekonnanime ja meiliteenuse pakkuja erinevaid kombinatisoone kasutades tekitatud meiliaadress).

Vaatamata autentsetele e-posti aadressidele sisaldavad ostetud meililistid tavaliselt ka spämmilõkse. Ka ehtsatele aadressidele saadetud e-kirju võib ostetud meililistide puhul pidada rämpspostiks, kuna antud adressaadid ei ole andnud nõusolekut konkreetselt sinult e-kirju saada.

Milline on spämmilõksu mõju?

1. Saatja maine on koheselt mõjutatud. See mõjutab omakorda kõiki selle saatjate loendis olevaid inimesi.
2. Seetõttu saadetakse sinu klientide postkasti vähem e-kirju. See kahjustab kogu sinu digistrateegiat.
3. Sinu saatja IP-aadress võib sattuda musta nimekirja, mis kahjustab teiste IP-aadressi kasutajate kohaletoimetamise määra.
4. Kogu sinu domeen võidakse jäädavalt musta nimekirja panna, kui sinu meilisõnum jõuab sellisesse spämmilõksu, mida haldab internetiteenuse pakkuja, näiteks Yahoo.
5. Rämpspostivastast andmebaasi kasutavad internetiteenuse pakkujad ja ettevõtted võivad kogeda viivitusi. See võib juhtuda, kuna organisatsiooni teavet kasutatakse rämpspostitajate tuvastamiseks.

Kuidas vältida spämmilõkse?

Spämmilõkse on raske tuvastada, kuna need jäljendavad reaalseid e-posti aadresse. Siiski, kui oled piisavalt kannatlik, saad mõnda neist märgata.

Näiteks võlts meiliaadress, mis ütleb “Gmaili” asemel “Gnail”, võib sind kergesti petta. Spämmilõksud saab seadistada sellistele aadressidele, kuna need on kehtetud.

1. Ära osta meililisti

Meililisti ostmisega kaasnevaid ohte ei ole võimalik üle hinnata. Spämmilõksude ja muude tegurite tõttu ei ole kolmandatelt osapooltelt saadud meililistid meiliturunduse jaoks lõppkokkuvõttes kasulikud. Need, kes pole sinu meililisti end registreerunud, peavad su sõnumeid rämpspostiks.

2. Kasuta kahekordset kinnitust

Kui kogud meiliaadresse, uusi lugejaid ja kliente saada, on alati parem kasutada kahekordse kinnitusega liitumist. Pärast meililisti liikmeks registreerumist saadetakse registreerunule e-kiri, paludes tal teistkordselt kinnitada oma soov listiga liituda. Võltside meiliaadressidega ei avata kinnitusmeili ega tehta meililistiga liitumise lõpuleviimiseks vajalikku klõpsu. 

3. Püsi ajakohane

Ajakohase meililisti kasutamine on kõige tõhusam taktika spämmilõksude vältimiseks. Põhjus on selles, et kõikidel meililistidel on kombeks ajaga “vanuda”. Suurenenud põrkemäärad aga ei ole sinu turunduse jaoks sõbralikud näitajad. Küll aga on tagasipõrge hea vihje selle kohta, et antud meiliaadress tuleb listist eemaldada.

Kaalu sellist meiliturunduse strateegiat, kus sead esikohale andmehügieeni. See tähendab meililisti analüüsimist, puhastamist ja täiustamist ning vanade või aegunud meilide eemaldamist mõistlike ajavahemike järel.

4. Kinnita uusi meiliaadresse

Lisaks meilide kahekordsele kinnitamisele on listi turvalise ja puhtana hoidmiseks vaja aeg-ajalist meilikontrolli. Kontrollijärgne kinnitamise läbi leiad võltsid, valesti kirjutatud, kuritahtlikud, või sarnased meiliaadressid. Pärast seda tuleks kehtetud e-posti aadressid sinu meililistist eemaldada.

5. Ära looda ainult puhastustarkvarale

Ettevõtted kasutavad puhastustarkvara sageli väga palju. Spämmilõksude leidmisel aga see meetod sageli ebaõnnestub. Internetiteenuse pakkujad ja spämmi vastu võitlevad organisatsioonid enamasti ei avalda oma e-posti aadresse. 

Väldi lõkse ja turunda edukalt!

Sinule kui isikliku e-postkasti omanikule teevad spämmilõksud tänuväärse teene, kuid argipäeval võib spämmilõks ära rikkuda sinu tööpäeva, kampaania või isegi su maine ja pingutused meiliturundajana.

Oma meiliturunduse maine kaitsmiseks pead kasutama spämmilõksude vastu kaitsestrateegiaid. Spämmilõksude vältimine võimaldab sul keskenduda neile, kes on huvitatud sellest, mida sinu ettevõttel on öelda, ignoreerides samal ajal mittehuvitatud või isegi pahatahtlikke osapooli. Hoia oma meiliturundus puhas ja veendu, et märkad ikka neid tagasipõrkeid!