Tagasi blogisse

Meiliturundus

Mobiilivaate olulisus meiliturunduses

Kas sina loed oma kirju rohkem mobiilis või arvutis? TechCrunch väitis juba 2015. aastal, et 75% Gmaili kasutajaid loeb oma kirju mobiilis. Väidetavalt loeb 58% täiskasvanutest hommikuti kohe ärgates oma meilid üle, tehes seda enamasti mobiilis. Mis toimub Eesti turul, sellest kirjutame käesolevas postituses.

Mobiilist kirjade avamine on tõusuteel

Enne, kui süüvime statistika numbritesse, mõtleme korra selle peale, kuidas kasutajaid oma postkasti loevad. B2B klientidele saadetud kirjad avatakse peamiselt arvutites tööaja jooksul. Samuti vaadatakse tööaja jooksul tihti ka erapostkasti arvutist, kui selleks võimalus olemas on. Mobiilist loetakse tihti kirju nö teel olles, jooksvalt.

Smaily vaatas kirjade avamise ja klikkimise statistikat kahe aasta jooksul kolmes kategoorias: kaubandus, teenused ja vaba aeg. Allpool oleval joonisel on välja toodud, mitu % antud valdkonna avamistest ja klikkidest tehti desktopis ja mitu mobiilis.

Laias plaanis on näha, et ¾ avamisi tehakse arvutis (desktop) ja ¼ mobiilis. Täpsemalt jäi arvuti puhul kõikide avamiste osakaal vahemikku 69.7% – 74.4%, mobiilis 25.6% -30.3%. Arvutis avatavate kirjade osakaal on kahe aasta võrdluses veidi kasvanud. Kõige enam avatakse kirju arvutis teenuste valdkonnas.

Klikkide puhul on näha veidi kõrgemat mobiilseadmete osakaalu – 25,3% – 41,8% klikkidest tehakse just seal. Arvutis tehakse 58,2%-71,8% klikkidest. Aastate lõikes on mobiilis tehtavate klikkide osakaal üha tõusmas. Samuti on näha, et need, kes avavad kirja mobiilis, klikivad sellel tõenäolisemalt.

Kuidas näha Smailys seda, kes sinu kirju avavad

Iga väljasaadetud kampaania juures on näha statistikat selle kohta, kui palju kirju avati mobiilis ja kui palju arvutis. Selleks ava kampaania statistikavaate lehekülg „Demograafia“, mille all näed, millistes programmides kirju avatakse nii arvutis kui mobiilis. Statistikat vaadates pea silmas seda, et nii Gmaili, Apple mail jt programme avatakse nii arvutis kui mobiilses vaates ning seetõttu on nad kuvatud nii desktop kui mobile vaates. Ainult mobiiltelefonide spetsiaalseid programme kuvatakse “Mobile device” vaates.

Kuidas teha mobiilisõbralikku kirja?

Juba aastaid on kodulehte arenduses räägitud terminit mobile first. See tähendab seda, et veebiarendajad ehitavad esimese asjana valmis lehe, mida on võimalikult hea vaadelda mobiilist ja alles seejärel hakkavad ehitama arvutiekraanile sobivat lehte. Mobiili ekraan on lihtsalt nii palju väiksem, sinna mahub korraga oluliselt vähem infot ning mobiilis kasutatakse veebilehti hoopis teistmoodi kui arvutis, näiteks keritakse sõrmedega ekraanilt üle libistades. Kõik klikitavad osad peavad olema piisavalt suured, et sõrmega ekraanil klikkides ikka nupule pihta saaks. Seega kogu disaini ja kasutajamugavuse mõttes on mobiilile veebilehe optimeerimine hoopis midagi muud kui arvutiekraanile mõtlemine. 

Küllalt vähe mõeldakse aga sellele, et ka meili kujundust kokku pannes peaks esmalt mõtlema sellele, kuidas see mobiilis välja näeb. Eks asja teeb keerulisemaks ka see, et kujundust viimistletakse ikkagi suurel arvutiekraanil, kus kõik on selgelt näha.

Millele mõelda, kui paned kokku kirjapõhja:

  Plokkidest koostatavad kirjapõhjad muudavad vaadet automaatselt vastavalt seadmele – näiteks kui sul on kõrvuti pilt ja tekst, siis mobiilivaates liiguvad need üksteise alla. Seetõttu proovi tekstis vältida sõnu „vaata kõrvalolevat pilti“ vms.

  Pildid hõivavad telefoniekraanil suure osa. Need annavad kahtlemata väga palju visuaalset infot ja on ligitõmbavad, aga vaata alati üle, kas pildi ja teksti kõrvalt ka tegutsemiskutse (CTA) nupp nähtavale jääb.

  Teksti suurus peaks olema minimaalselt 14, väiksem tekst on mobiilis raskesti loetav.

  Tee nupud piisavalt suured, et näpuga sellele pihta saaks

Nagu alati, testi kiri läbi, et veenduda mobiilivaate korrektsuses. Litmus, Testi.at on vaid kaks näidet tarkvaradest, mis näitavad ära selle, kuidas kirjapõhi näeb välja erinevates mobiilides ja ka brauseriaknas ja meilitarkvaras.

Kui soovid lugeda lisaks, kuidas üldse meili programmeerimine käib, siis loe artiklit „E-kirja kodeerimine vs veebikodeerimine: milles seisneb erinevus?“ 

Menüü