Meiliturundus kui klassikaline turundusvorm võib esmapilgul tunduda lihtne, kuid tegelikkuses on turundusmeilide saatmisel väga kerge teha vigu, millel ka tagajärjed tulemata ei jää. Valesid samme saab teha erinevaid, alates tehnilistest kuni sisulisteni välja. 

Smaily turundusjuht Tanel Rand koos Smaily tiimiga ning Smaily strateegiliseks koostööpartneriks olev meiliturunduse spetsialist Viivika Lumberg panid pead kokku ning koostasid hoiatava nimekirja kõige olulisematest vigadest, mis uudiskirjade loomisel ja saatmisel tehakse. Need määrava kaaluga vead võivad sinu kampaania edule ning brändikuvandile negatiivselt või lausa hävitavalt mõjuda.

1. E-kiri jäetakse testimata

Enne e-kirja läkitamist meililistile, jäetakse see vahel täiesti testimata. See tähendab, et kirja testversiooni ei saadeta ei enda ega oma kolleegi meilile. Siiski on meili testimine kuldreegel, mida peab järgima enne selle avalikku väljasaatmist. E-kirja kontrollimisel võid avastada vigu nii kujunduses, tekstis kui ka muus. Võimaluse korral saada meili testversioon kolleegile, sest alati on hea, kui teine silmapaar vaatab sinu koostatud kirja üle. Uue pilguga kirja vaatamisel võib ta märgata pisikesi kirjavigu või kirja ebamugavat ülesehitust, mis sul on kahe silma vahele jäänud. Väga oluline on testida ka seda, kas kõik lingid kirjas töötavad, sest juba üks pisikene näpuviga lingis muudab selle mittetöötavaks, ehk siis kirja tegelik eesmärk jääb üldse täitmata.

2. Ei seata selgeid meiliturunduse eesmärke

Kas saadad kirju välja, teadmata milleks, palju või kui tihti seda teha ning mis selle kõige tulemus peaks olema? Sea paika, millised on sinu turunduse eesmärgid ja millist müüki sa soovid näha. Mõtle kogu oma turundus tervikuna läbi, võttes arvesse ka meiliturunduse mõju. Asju, mida paika panna, on palju – näiteks see, kuidas sotsiaalmeedia kampaaniad võiksid kontakte juurde tuua ja vastupidi, kuidas e-kirjade kaudu oma sotsiaalmeedia haaret kasvatada. Meiliturunduse eesmärkide seadmisel on ülioluline paika panna see, kas soovid oma uudiskirja kaudu saada võimalikult palju klikke, vastuseid, müüke või ainult avamisi.

3. Segadus kontaktidega

Osad kontaktibaasid võivad olla lausa 10-15 aastat vanad ning uudiskirjade koostaja ei pruugi teadagi, kas kõik sealsed kontaktid on aktiivsed või mitte. Väga oluline on märkida ära koht, kust kontakt on saadud, kuid paraku enamik ettevõtteid seda ei tee. Miks see on oluline? Seetõttu, et sa pead teadma, millises vormis on antud tellija nimekirja registreerumise nõusolek kirjas – kas kodulehel, sotsiaalmeedias või hoopiski paberankeedil. Näiteks koguvad mõned poed kontakte paberile, pakkudes püsikliendiks registreerujatele ka uudiskirja saamise võimalust. 

Teiseks on oluline teada millal sa konkreetse kontakti oma listi lisasid. See on oluline selleks, et saaksid kontaktide aktiivsuse baasil meililisti puhastada. Seega kui näed, et teatud kontakt on olnud sinu baasis üle aasta aja, kuid pole ühtegi kirja selle aja jooksul avanud, siis ta ei ole sinu jaoks kasulik kontakt ning tuleks listist eemaldada.

4. Ebakohased meilipealkirjad

Pealkiri on üks esimesi asju, mida meilboksis märkame ning väga suure tõenäosusega avame meili just selle põhjal, kas selle pealkiri meid kõnetab või mitte. Pealkiri peab kliendis huvi tekitama, kuid samal ajal ei tohi see teda segadusse ajada või hoopistükkis ninapidi tõmmata. Näiteks pannakse vahel pealkirjade ette lühend “RE:”. See tekitab mulje, nagu antud kiri oleks vastuseks adressaadi poolt eelnevalt saadetud kirjale, kuigi tegelikkuses pole lugeja saatjaga kunagi otsesuhtluses olnud. Psühholoogilisest vaatest soovitakse tekitada kirjasaajale tunnet, et ta peab selle kirja avama, kuid tegelikult on antud juhul tegu lugeja põhimõttelise petmisega. 

Teine asi mida kindlasti vältida, on irrelevantne pealkiri. Näiteks soovid saata kliendile infot lõunapakkumistest ning paned kirja pealkirjaks midagi arusaamatut, nagu “Palun ära seda küll tee”. Niimoodi riskid sellega, et klient ei saa aru, mida talle öelda tahad ning ta paneb sinu kirja kohe prügikasti. Mõtle alati hoolega läbi, mis on sinu olulisim sõnum kliendile ning kui mõtled välja hea ja asjakohase pealkirja, siis ta ka avab sinu meili suurema tõenäosusega.

5. Eelteksti puudumine

Lisaks heale pealkirjale, mõtle kindlasti oma e-kirjale ka eeltekst. Selle lühida infokillu abil saad lugejat täiendavalt veenda kirja avama. Kui jätad selle lisamata, siis ei pruugi pelgalt pealkirjast piisata selleks, et klient mõistaks kirja sisu või tal tekiks huvi selle vastu. 

Tegelikult võib lugeja huvipuudusest veelgi hullemini minna. Saame tuua näite elust enesest, kuidas eelteksti lisamata jätmisel võib meilboks kuvada selle kohal kirja “lahku uudiskirjast siit” osa. See ei näe professionaalne välja ega tee sinu brändikuvandile head, seega taoliste vigade vältimiseks tuleks kasutada eelteksti võimalust otstarbekalt ära. Loe rohkem eeltekstist ja sellega tihti segiaetavast eelvaatest Smaily blogist siit. 

6. Lähestikku asuvad CTA-d ajavad segadusse

CTA nupp (call-to-action) on e-kirja lugejat mõnele meie soovitud tegevusele kutsuv nupp – näiteks kodulehele minek, üritusele registreerimine või konkreetse toote vaatamine. Mõnedes uudiskirjades CTA-d ei kasutatagi, näiteks võib selleks olla uudiskiri, kus soovitakse iseenda brändile turundust teha ja lugejatega e-kirja vahendusel huvitavat teavet jagada. Küll aga on CTA nupp enamasti meiliturunduse A ja O, kuna sellega saame lugejaid panna tegema seda, mida tahame, et nad teeks.

Psühholoogias käsitletav mõiste “valikute paradoks” viitab sellele, et erinevate valikute üleküllus tekitab inimesele stressi. Sellest tulenevalt ei pruugi ta üldse enam valikut (soovida) langetada. Meie jaoks tähendab see seda, et kui uudiskirjas on palju erinevasisulisi linke, siis suure tõenäosusega ajab see lugejat segadusse ning võib juhtuda, et ta ei kliki mitte ühelgi neist. Ainsaks erandiks toome siinkohal välja erinevad e-poe pakkumised – näiteks pildid meie uutest toodetest või sooduspakkumistest koos linkidega nende lehele. Neid võib olla teistsugustest CTA-dest rohkem, kuid pea siiski silmas vaid parimaid pakkumisi esile tõsta, et lugejal silme eest kirjuks ei läheks. Sisulise e-kirja puhul tuleb CTA-dega liialdamist igal juhul vältida. Seda juba seetõttu, et sinu kirjal on üks eesmärk ning iga link võiks suunata selle konkreetse eesmärgi suunas. 

Suurim viga, mida oleme kohanud, on see, kui kirjas pannakse kaks või enam CTA-d üksteise alla, ilma igasuguse selgitust andva või sisu edastava vahetekstita. Sellisel juhul ei pruugi klient üldse aru saada, mis temast tahetakse.

7. Pöördumisel ei kasutata varuvarianti (fallback)

Personaliseerimine on kaasaegse meiliturunduse üheks võtmeteemaks. Milliste nippide kaudu on võimalik oma kirja personaliseerida, saad lugeda täpsemalt siit. Antud artiklis aga käsitleme samuti personaliseerimise alla liigitatavat nimelist pöördumist adressaadi poole. Selline isiklik lähenemine kirja alguses mõjub lugejale soojalt ning suurendab meili edukust. Ka sinu eesmärk peaks olema personaalne pöördumine oma kliendi poole. Siiski võib sinu meililistis olla inimesi, kel pole muud infot peale e-posti aadressi kirja pandud. Sel juhul tuleb appi varuvariandi kasutamine oma meilides ning seda võimalust peaks kindlasti kasutama. 

Kui sa tavaliselt pöördud oma klientide poole nimeliselt, siis varuvariandi kasutamata jätmise korral võib sinu tervitus välja näha kohmakas või hoopiski kole. Kliendi nime ning ka alternatiivse pöördumise puudumisel juhtub see, et nime/tervitussõna asemel kuvatakse kas tühik või hoopiski nimekood, mille tehniline eesmärk on kirjasaaja pärisnime lisamine. See tähendab seda, et pöördumiseks jääbki näiteks tühikuga “Tere, !” või nimekoodiga “Tere, {{name}}!”. See on äärmiselt jabur viga, mida tegelikult on alternatiivteksti kasutades väga lihtne vältida. See varuvariant asendab tühiku või tühja “{{name}}” nimevälja mingi universaalse väärtusega – näiteks “klient”, “sõber”, “lugeja” jm pöördumised. 

Oma e-kirja testimisel näed, kuidas see personaliseeritakse sinu nimega – juhul kui sinu andmete küljes on sinu nimi. Teisisõnu, testimisega saad näha kas personaliseerimine on korrektselt lahendatud. Seda, kas kirja adressaadid näevad oma nime pöördumises, sõltub sellest, kas nende andmetes on ka nende nimi kirjas. Antud asja saad kontrollida kontaktibaasist. Kui sa seda ei kontrolli, tuleb see välja alles tellijate postkastis, kui sinu kiri on juba välja saadetud.

8. Päis, jalus ja tehnilised terminid jäetakse tõlkimata

Standardina kuvab enamik meiliprogramme nii päises kui jaluses kohustuslikke meilielemente, nagu näiteks “view in browser”, “unsubscribe”, kirja saatja kontaktinfo jms. On võimalik, et mõni uudiskirja looja võib sellisest automaatikast tulenevalt mõelda, et tegu on mingi ametliku ning muutmatu asjaga ja seega jätab ta selle nii, nagu see on. Tegelikult tuleks ka see osa tõlkida. 

Kui me suhtleme oma kliendiga eesti keeles, siis on ebaviisakas jätta tehnilised tekstid tõlkimata. Eesti keel on ilus ning “loobu uudiskirjast” ja “vaata e-kirja veebis” kõlavad samuti hästi ning on kõikidele eestikeelse uudiskirja tellijatele arusaadavad. Pea seda tehes silmas, et sa ei kustutaks vajalikke linke – täpsema juhendi linkide lisamisest uudiskirjadesse leiad Smaily juhendist siit.

9. Kasutatakse No-Reply@ või DoNotReply@ meiliaadressi

Lisaks pealkirjale ja eeltekstile on ka kolmas asi, millele oma postkasti vaadates pilgu peale viskame – kirja saatja. Kui selleks on külmalt kõlav “ära vasta”, siis see võib psühholoogiliselt eemaletõukavana mõjuda. Nime äratundmine on tähtis ning kui kiri tuleb teada nimelt ehk tuttavalt isikult või ettevõttelt, siis usaldame saatjat rohkem ja avame kirja suurema tõenäosusega. Veelgi enam – kirja sisu mõjub meile rohkem, suhestume sellega paremini ning oleme avatumad ka CTA-dele vajutama. 

Meie eesmärk on asuda ühenduda kliendiga, kuid kasutades kasvõi korra “no-reply” aadressi, ütleme talle kohe ära, et me ei soovi temaga suhelda. Juhul kui sinu postkastis on palju vastamist ootavaid kirju klientidelt, siis võid kasutada automaatvastuseid – tänuavaldusi kliendi kirja eest, KKK blokki suunamist, kinnitusi, et kliendi kirjale vastatakse jpm. Vastusega proovime maandada võimalikke esilekerkivaid probleeme ja näidata kliendile, et oleme tema jaoks olemas. 

10. Ei võimaldata uudiskirjast loobda

Uudiskirjade lahutamatuks osaks on see, et lugejal on võimaldatud sellest tellimusest igal ajal loobuda. Paraku peab nentima, et kuni tänase päevani leidub selliseid firmasid, kes oma tellijatele seda võimalust ei paku. Samuti leidub selliseid nahaalseid kirja saatjaid, kes muudavad kirjast loobumise lingi värvi taustaga ühevärviliseks. Teisisõnu on link tegelikult olemas, kuid pole nähtav. Lisaks luuakse ülipisikese kirjaga uudiskirjast loobumise linke, mille tabamiseks peaksid e-kirja lugema ühes käes arvutihiir, teises käes luup. See võib lõppeda sellega, et su kiri läheb edaspidi spämm postkasti. Ning muidugi tuleb mainida, et uudiskirjast loobumise võimaldamine on seadusest tulenev nõue.

Loomulikult sooviksime oma meililisti näha vaid kasvutrendis, kuid võta seda hea asjana, kui klient kes ei taha sinu kirja saada, saab sellest loobuda. Selline nimekirjas olija ei too sulle enam müüki ja tema ärritamine toob endaga pigem kahju kaasa. Kindlasti kirjuta oma uudiskirjast loobumise lingi tekst vähemalt sama suure fondiga kui ülejäänud tekst meili sisus ning muuda selle värv selliseks, et see oleks tellijale selgelt näha. 

Lõppsõna

Loodame, et antud nimekirjas ei ole ühtegi punkti, mille vastu sina eksid. Mõistame siiski, kui teadmatusest või kiirest tempost tulenevalt võib selliseid vigu vahel juhtuda. Soovime sulle abiks olla, et sinu meiliturunduse ettevõtmised oleksid edukad. Kui näed kedagi teist mõnda meiliturunduse surmapattu sooritamas, siis ole ka temale abiks ning jaga talle oma värskeid teadmisi või käesoleva artikli linki. Pea meeles, et enamik vigasid on testimisega leitavad – seega soovime sulle edukat testimist ja tulemuslikke uudiskirju!